Võib ju ka odava raha eest osta kui saab. Igatahes tasub vaagida kui palju maksaks toosama domeen 5-10 aastat hiljem ! Kuigi domeenid ...ee - aadressil on Eestis suured", ei maksa arvata, et nad seda ka mujal ilmas on. Kui sa ise ehk su firma peab silmas kliente ka teistes riikides, siis ei ole .com mitte mingil juhul "alamdomeen". Tegelikult aga pole tarvis vastust kaugemalt otsida kui www.moniker.com . Ning selge on see, et ilmselt juba paari aasta jooksul on toosama domeen turul mitmeid kordi kallim kui hetkel ning kes teab, kas saabki seda enam osta.
Milleks on hea omada .com domeeni ?
Sest just sellise liitega domeene kasutatakse umbes 80% kogu maailmas. On teada, et kui klient midagi interneti vahendusel otsib, siis ka .com otsingumootorisse peatselt sattub. Oma brändi kaitseks on aga hea osta niiöelda ringdomeenid : .com .net .info .eu .ee Siis leiavad kliendid teid tunduvalt paremini üles ja ka Google teab teist palju rohkem.
Kas Eestis on veel domeenioksjoneid ?
Minule teadaolevatel andmetel ainult "Eesti Domeenioksjon", mis peatselt uksed avab. Küll aga on domeene varem müüdud portaalis Osta.ee . Lisaks on hiljuti avatud Domeeniturg.com . Ka Domeeniexperdil oma turg. Arvata aga on, et .ee vabanedes võib oksjoneid siiski juurde tekkida.
Kas domeeniäri on spekulatsioon ?
Otsustage ise kas näiteks maa ost ja müük või kinnisvara ost ja müük on spekulatsioon ? Vene ajal olid kõik säärased tehingud spekulatsioon. Lääne ühiskonnas aga öeldakse selle kohta äri. Kuna ka Eesti arvab ennast nüüd lääne turumajandusega ühiskonnaks , siis oleks vast aeg ka asjaga harjuda. Kogu äri mõte ongi ju kasumit teenida, vastasel korral võime rääkida hoopis heategevusest. Millisel moel ja kui suurte kulutustega keegi oma äri teeb see on aga vabas ühiskonnas igaühe enda otsustada.
Miks müüb Domeenioksjon 90% osalusest ?
Investori kaasamine põhiomanikuna on oluline mitmel põhjusel. Esiteks seetõttu , et keskonda tõhusamaks muuta. Teiseks tuleb teenust arendada arvestades peatset turu avardumist. Ja kolmandaks vajan investeeringut , et oma leiutistega tegeleda.
Investorile endale aga saab see olema magus väljakutse uue tegevusvaldkonna arendamiseks. Sellest tuleneb ka kasumlikkus , mis põhineb unikaalsusel, teenuse kvaliteedil ja kesksel asukohal Eesti veebimaastikul. Domeenioksjoni hind on kallis kuna tegemist on topdomeeniga, mis optimeerimist enam ei vaja.
Kellele kuulub domeenioksjon.ee ?
Ka see domeen kuulub sisuliselt mulle samuti nagu äripäev.eu kuulub Äripäevale. Kui keegi seda 1.veebruaril mõne võrdsema tehingu alusel endale hoikab, siis võib ta selle maha kanda või lihtsalt mulle anda kuna autoriõigused Domeenioksjon brändile on minu omad. Vastasel korral kirjutan sellest avalikult Eesti meedias.
Kumb tuleb enne , kas domeen või kaubamärk ?
Sõltub sellest kumb sai enne registreeritud. Kui domeen on varem registreeritud , siis kaubamärgi ostjal domeenile omandiõigused puuduvad. Kui domeen esineb veebilehe pealkirjana ja sellele on lisatud ka Copyright , siis sisuliselt ei tohiks ju kaubamärki teisele isikule omistada kuna esineb vastuolu autoriõigustega. Kui aga kaubamärk registreeriti enne nagu näiteks "Äripäev" siis teisel isikul pole mõtet seda domeeni erineva suffixiga osta, sest sarnase kodulehe loomine on samuti vastuolus autoriõigustega. Domeeni võib siiski omada ja juhtida mõnele teisele veebilehele. Selge aga on, et seadus vajab selles osas tublisti täiendamist, mida ilmselt lähiajal ka tehakse.
Kas täppidega domeenid on paremad ?
Kuidas võtta. Arvan, et vahet pole kuid pigem tekitavad segadust. Üks asi on see, et neid sisse toksides ei näe me URL lahtris mitte seda domeeni mida sisestasime vaid hoopis mingeid vigureid. Põhjuseks on peenema nimetusega EU IDN ja tolle mitteühtivus erinevate brauseritega. Teiseks aga tuleb aru saada millised domeenid ja kodulehed juba eksisteerivad ladina tähestiku alusel. Nii et Päevaleht.eu ei ole mõtet osta kui seda just Huugametsa' kodulehele saata ei soovita. Varem või hiljem tekkib vastuolu ja on ka võimalik , et domeenile tuleb brändi omanik isiklikult järele. Kasu on ainult täppidega domeenidest nõnda palju , et netiruum avardub tibake.